reblikas

2 a - Tõlgi

Eesli kättesaamatu porgand ehk kuidas utoopiavastased fantaasiad on muutunud reaalsuseks.

Aasta tagasi lubasid vaid vähesed inimesed endale kõva häälega öelda, et testid, süstid, vaktsiinid, maskid, erinevad piirangud ja kontrollid on osa uuest reaalsusest, mis on meile jäänud jääma. Teised nimetasid neid paanikategijateks, vandenõuteoreetikuteks ja fooliummütsikandjateks.

Alles hiljuti mõtles tavaline inimene umbes nii:

“Ok, selles vaktsiinis pole midagi eriti head ja ohutut, aga ma vaktsineerin, istun kuu aega kodus, kannan maski, pean kinni komandanditundi, nii et kuu või kaks on kõik nagu varem ja ilma piiranguteta - massiüritused, kauplused, reisimine, näost näkku suhtlemine, õppimine jne”

Märkamatult on möödas rohkem kui aasta ja uue normina on aktsepteeritud utoopiavastane reaalsus. Maskidest on saanud paljude inimeste jaoks tavaline igapäevane rõivaese. Isegi siis, kui läheduses pole kedagi, kes võiks nakatuda, isegi teoreetiliselt või kellelt iganes. Pole mõtet rääkida selle lisaseadme tegelikust efektiivsusest - see on pigem sümbol, et inimene aktsepteerib uusi mängureegleid.

“Uus maailmakord" on paljudes juba nii sügavalt juurdunud, et avalikus kohas ja maskides inimesi tajutakse normaalselt, samas maskideta inimesi aga kui midagi ebamoraalset, ähvardavat, mis tuleb välja saata ja isoleerida. Muidugi, nagu igal pool, on ka positiivseid erandeid, kuid me räägime siin peavoolu oludest.

Mis kasu on aga meie tavalisest seaduskuulekast kodanikust, missugune ta tegelikult on?

Ta on umbuskne, isoleeritud, kaotanud oma väikeettevõtte või töö, kannab maski - kuid vabastamine kõigub endiselt kuskil tema ees ja samal ajal kättesaamatu nagu eesli porgand. Ikka poodides rangelt piiratud arv, maskides, ei reise, restorane ega kultuuriüritusi. Ja eelmise korra juurde tagasipöördumist pole temale enam isegi lubatud!

Öeldakse nüüd hoopis midagi muud: vaktsineerimine ei kaitse kindlasti haiguste ega teiste nakatamise võimalust. Kummalisel kombel on see teiste haiguste korral just vaktsineerimise peamine tähendus!

Miks siis see tsirkus?

Väidetavalt ilmub aeg-ajalt uus viirusetüvi, mille vastu olemasolevad vaktsiinid pole eriti tõhusad, seega tuleb seda vaktsineerida tõenäoliselt isegi 3-4 korda aastas (selline uudis on meedias juba kõlanud).

Ja heauskne kodanik ei unista enam isegi sellest, et "vanad head ajad" tagasi tulevad. Kuid ka protestimiseks pole ta valmis, sest on seaduskuulekas, usub valitsuse sõnumitesse ja ennekõike kardab. Kohe väga kardab.

Kunagi oli mul raske mõista, kuidas võis toimuda näiteks Iraani revolutsioon aastatel 1978–1979. aastal, mil ilmalik, jõukas Lääne ühiskond naasis oma ultrakonservatiivsetes ilmingutes ootamatult islami juurde. Mis oleks võinud sundida naiste väga kaasaegset vaadet ja välimust vabatahtlikult varjama ning mehi naasma rangete, askeetlike reeglite juurde? Nüüd näen toimumas meiega midagi sellist.

Inimesed on valmis loobuma oma põhivabadustest, kogema erinevaid alandusi, millest "nõukogude" auastmed on kõige väiksemad, ning samas ei taha isegi kahtluse alla seada toimuva kasulikkust, ei taha kuulda erinevaid arvamusi, mistahes muud teavet käsitletakse vihkamisega kui ketserlust.

Need kõik on religioosse fanatismi tunnused, sealhulgas kohustuslikud rituaalid, initsiatsioon ja kuulekuse näitamine. Ainult jumaluse asemel on kohutav mutant Covid.

Kasutatavad psühholoogilised tehnoloogiad võivad tekitada kadedat imetlust, kui neid ei kasutataks meie vastu.

Näiteks öeldakse vaktsineerimisskeptikutele, et surmajuhtumeid pole nii palju. Jah, ma tean inimesi, kes on vaktsineeritud, kuid pole veel kohanud "vanaisa ja vanaema", nagu reklaamides lubatud. Jah, siiani on tervetel noortel igasuguseid arusaamatuid sümptomeid, kuid nad pole veel esivanemate juurde läinud.

Kuid see kõik on klassika! Kui rott mõne minuti jooksul suures piinas sureb, muutuvad teised rotid selgeks ega puutu enam sööta.Selle tulemusena on uued mürgid palju aeglasemad, et takistada rotte mürgitatud sööda ja aeglase suremuse vahelise mustri mõistmisel, näiteks sisemise verejooksu tekkimisel mitme päeva pärast.

Samamoodi on vaktsiinidega - nende ohutusest räägime kuue kuu, kahe aasta ja kümne aasta pärast nii individuaalse tervise kui ka võimest sünnitada terveid järglasi.

Loodan, et eksin..
Autor: Br. Ilmārs, Läti

Meeldib

Kommentaarid

Jaga