2 a - Tõlgi

Ämblik välja ajab siide
suvetaevas perseiide
siidiniidist kerit´ rulli
vaatab ent kui lolli pulli.

Suvel ämblik sööb ja kosub-
niidistik end ära tasub!
Aga taevast sadand´ tähed
kuidagi ei jää tal pähe.

Küll saaks kirjutada jutte
tähetedest mis teinud jutte,
keset sumesiidset laotust-
enne nende silmistkaotust.

Jutukesed koguks teoseiks
sorts poeesiat sobiks seoseiks
küll siis annaks välja neid-
taevalikke menukeid!

Silmitsedes perseiide
sahistades persesiide
tuleb uni ullikene
nagu niidirullikene